Ajalugu

Mahena on loodud mittetulundusühinguna 14. augustil 2005. aastal Tallinnas. Asutajateks olid nõustamisega tegelevad spetsialistid, kellel praktikutena oli huvi koonduda oma erialase kogemuse analüüsimiseks ja jagamiseks ning samas kuuluda infovõrgustikku, mille kaudu kriisiolukordades on erinevatel organisatsioonidel ja üksikisikutel lihtsam leida koostööks vajalikku ja pädevat kriisisekkujat. Õige pea lisandus eesmärkide hulka täienduskoolituste läbiviimine nii eri valdkonna spetsialistidele, lapsevanematele kui ka lihtsalt valdkonnahuvilistele. Tänaseks on kujunenud olukord, kus paljud täienduskoolitused on sihtrühmapõhised, kuid kord kvartalis viiakse läbi avatud koolitus-seminar kas ühiskonnas kõlapinda omava teema või praktikas korduvalt esile tõusnud teemakäsitluseks.

Mahenas nõustavad ja koolitavad ning üleriigilisse kriisinõustajate võrgustikku kuuluvad kõrgema haridusega spetsialistid, kes on ennast täiendanud ka kriisinõustamise valdkonnas (enamus omab mitmeaastast erialase töö kogemust, nõustamiskogemuse puudumisel alustab teoreetilisi teadmisi omav kõrgharidusega spetsialist tööd koos kogenud kriisinõustajaga). Kogenute kõrval on algajate spetsialistide kaasamine Mahenas tavapärane. Vastavalt võimalustele on töökeeleks lisaks eesti keelele mingis osas alati olnud ka vene keel, samuti inglise ja saksa keel. Spetsialistide omavaheline regulaarne koostöö tagatakse Mahenas konkreetse infovahetuse ja alates 2007. aastast ka kord kuus toimuvate Mahena Spetsialistide Ümarlauda kaudu. Mahenaga koostööd tegevad spetsialistid on sõltumatud ja iseseisevad, kes arvestavad konkreetseid kokkuleppeid ja Mahena eetilisi põhimõtteid. Enamus töötab oma erialasel tööl veel mõnes teises asutuses. Mahena spetsialistide koostöövõrgustik hõlmab kõiki maakondi Eestis. Spetsialistide andmeid jagatakse vastavalt konkreetse spetsialisti poolt sõnastatud piirangutele ja võimalustele.

Mahena tegevustes on alati olnud vabatahtlikkusel põhinevat heategevust lisaks spetsialistide tasulistele teenustele (näiteks on Mahena aastaid vabatahtlikkuse alusel osalenud trauma tagajärjel liikumispuude saanud laste ja noorte suvelaagris psühholoogilise toe tagajana). Organisatsiooni ülalpidamiseks ei ole Mahena kunagi taotlenud ega saanud mingit toetust, majandatakse iseseisvalt ja ollakse seetõttu oluliselt sõltumatum paljudest teistest mittetulundusühingutest.

Partnerlus erinevate juriidiliste isikutega on sisult kas ühekordne või püsivam koostöö partnerluslepingu alusel (materjaalseid kohustusi mitte seadev) või koostöölepingu alusel (detailsemaid kokkuleppeid ja materjaalset vastutust sõnastav). Suurematest võrgustikest kuulub Mahena Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK), olles selle üks asutajaliikmetest.

Mahena nimetusel on küll oma kindel saamislugu, kuid see on teada vaid asjaosalistele. Kõigi teiste jaoks pakume nimetuse esitähtedest tulenevaid väärtusi, mida Mahena spetsialistid hindavad kõrgelt: Meelekindlus! Arukus! Headus! Eneseusk! Naeratus! Armastus!

Mahena juhtimine

Mahena juhtorganid on üldkoosolek ja üheliikmeline juhatus. Igapäevast tegevust juhib juhtgrupp, kuhu kuulub juhatuse liige, tegevjuht, projektijuht. Tegevuste kavandamisel on suur roll Mahena Spetsialistide Ümarlaual, kus esitatud mõtted on sageli ametlike otsustuste aluseks.

Juhatuse liige: Tiina Naarits-Linn

Loomisest alates on Mahena juhatuse liige olnud kriisinõustaja ja lektor Tiina Naarits-Linn (snd 27.12.1966). Tal on Tallinna Ülikoolist saadud akadeemiline haridus nii kasvatus- kui ka sotsiaalteadustes. Tartu Ülikoolis on ta lõpetanud 2-aastase koolipsühholoogi täienduskoolituse ning kriisitemaatika osas on ennast täiendanud väga erinevatel avatud ja ametkondlikel kursustel Eestis ja väljaspool Eestit. Ta on töötanud õpetajana, kooli- ja politseipsühholoogina, olnud teenistuses riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Ta on olnud mitmete loomiste juures: osalenud Eesti esimese eralasteaia asutamisel 1992. aastal Tartus; loonud psühholoogiateenistuse Tallinna Politseiprefektuuris (1997) ja Politseiametis (1999); olnud ohvriabi kontseptsiooni loomisel üks riigiametnike koolitajaid (2000-02); kuulunud Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertgruppi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tutvustamisel üle-Eestilistel seminaridel (2010); kuulunud Eestis sotsiaalpedagoogi kutsestandardi loomise ekspertrühma (kutsestandard kinnitati dets 2013) jmt.  

Kriisinõustamisega on Tiina N-L. kokku puutunud alates Eesti suurimast rahuaja katastroofist - reisilaeva Estonia hukust 28. septembril 1994 Läänemerel (, kus kaotas elu 852 inimest ja päästa suudeti vaid 137 inimest). Ta on kuulunud kahe riikliku matuse korraldustoimkonda, olnud kriisinõustaja mitmetel avalikku tähelepanu saanud kriisijuhtumitel. Ta on olnud kriisinõustaja ulatuslike koondamiste korral (s.h politseis 2000. aastal). Tiina N-L. töötas ka Gruusias 2008. aasta sõjalise konflikti järel, kuuludes UNICEF-i spetsialistide meeskonda ja olles psühhosotsiaalse toe andmise raporti üks koostajatest ("Application of crisi psychology in practical situations: Psycho-social crisis intervention", Dec 2008 Tbilisi).

Suhtlemisvaldkonna (alates klienditeenindusest kuni konfliktide lahendamiseni) ja kriisinõustamise täienduskoolitusi on Tiina N-L. läbi viinud alates 1997. aastast tänaseni. Ta on esinenud väga mitmetel Eesti konverentsidel erinevatele sihtrühmadele. Aastaid on ta olnud külalislektor Tallinna Ülikoolis (magistriõppe aine Diagnostilised meetodid sotsiaalpedagoogikas, alates 2016/17 Diagnostilised meetodid töös lastega ning Kriisinõustamine; doktoriõppe ajal mitmete magistritööde juhendaja) ja Sisekaitseakadeemias (juhtinud magistriõppe teemat Kriisikäitumine ja taktikaline kriisiläbirääkimine; juhib päästekooli ainet Suhtlemispsühholoogia hädaabikõnede juhtimisel).

Tiina N-L. on koostanud mitmeid infomaterjale, s.h erialased teosed: eesti ja vene keeles ilmunud "Kriisisekkumine koolisuhetes" (2011, Tallinn; koolituse juurde kuuluv materjal pedagoogidele) ja eesti keeles ilmunud "Karid ja päästerõngad" (2010, Tallinn; raamat pedagoogidele ja lapsevanematele).