Uudiste arhiiv

Õiguslikud raamid ja praktika kriisiplaani rakendamisel ja ohvriga suhtlemisel

26.-27. veebruaril toimuvale koolitusele on 8 vaba kohta! Fookuses on seadusandlikud, juriidilised ja praktikas selgunud aspektid haridusasutuse kriisiplaaniga seonduvalt ning ohvri vs kannatanu rolli sattunud inimesega suhtlemisel ning talle psühhosotsiaalse toe tagamisel. Koolitus toimub kriisinõustamise 2-aastase tervikkursuse raames, olles järjekorras seitsmes sessioon. 

Mahena 15 LogoSihtrühm: Haridusasutuse kriisimeeskondade liikmed, pedagoogid, lastekaitsespetsialistid, kriisinõustajad, psühholoogid, psühhoterapeudid ja teised psühhosotsiaalses valdkonnas nõustajad.
Koht, aeg, maht: Tallinna Õpetajate Maja, Raekoja plats 14. K-N, 26.-27.02.2020 kell 10-16. Kokku 12 ak/h.
Registreerumine: SIIN

TUTVUSTUS
1. päeva teema on HARIDUSASUTUSE KRIISIPLAAN

Kriisiplaan on dokument dokumendi pärast seni, kuni tekib reaalne kriisolukord, mille esmane lahendamine on ajakriitiline ja samas on vajalik tegeleda kriisieelse elukorralduse võimalikult kiire taastamisega. Hästi läbimõeldud kriisiplaan on sellises olukorras suureks toeks. Sel korral keskendutakse järgmistele küsimustele:

  • Mida nõuavad kriisiplaanilt seadused ja mida igapäevapraktika?
  • Mis ajast ja miks on plaanis terminid PÕGENE, VARJU, OTSUSTA, kas põgeneda või varjuda?
  • Kes ja miks peaksid olema kriisikomisjoni liikmed ja asendusliikmed?
  • Milline kriisiplaani ülesehitus toetab selle kasutamist tegeliku kriisi saabumisel ja kuidas kajastada kriise alates koolisuhete vägivallast ja koolipere liikme ootamatust surmast, kuni tulekahju ja terrorirünnakuni? 
  • Millised on riskid, sh õppehäirete põhjal, mida kriisiplaan peaks reguleerima?
  • Millised lisad muudavad kriisiplaani aktiivseks dokumendiks? Eesmärk on kohapeal luua üks juhtumipõhine tegevusjuhis kui kriisiplaani lisa.

Osalejatel on kasulik kaasa võtta oma asutuse kriisiplaan, et kohapeal seda räägituga võrrelda ja sellesse kommentaare märkida.
Teemat juhivad ohutusspetsialist ja kriisinõustaja Mari Kolga ning kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn, kes mõlemad on aidanud koostada haridusasutuste kriisiplaane ja neid vajaduspõhiselt arendada.

2. päeva teema on OHVER vs KANNATANU, kannatanu õigusmenetluses kohtueelselt ja kohtus, riiklik ohvriabiteenus

Õigusteaduste magister Mari Aak keskendub kohtueelsele olukorrale: Millised on rollid ja toimingud isikukannatustega õigusmenetluses, sh kannatanu, kahtlustatav, süüdistatav, tunnistaja? Millised on juhtumiga seotud inimeste õigused ja kohustused ütluste andmisel ning ülekuulamisel - mis on neil kahel vahet? Kes ja millal tutvustab õigusi ja kohustusi? Millised on alaealisega seotud erisused? Millega peab arvestama kaasatud spetsialist, kes on menetlusosalist toetanud või kes on palutud ülekuulamise juurde - kas see saab olla kohustuslik?

Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Orvi Koik vaatleb kohtumenetlusse jõudnud olukorda: Mida tähendab kokkuleppe-, lühi- ja üldmenetlus - millal säilib kaebeõigus, millal jääb vaid arvamuse avaldamise võimalus? Millal kannatanu annab ütlusi vahetult kohtus, millal mitte? Mida tähendab ekspetiis ja selle tutvustamine kohtus? Kuidas kaitstakse alaealist taasohvrisatmise eest?

Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna telefoniteenuste juht ja sotsiaalteaduste magister Mari-Liis Mänd räägib riiklikust ohvriabist, keskendudes sellele, mida tagavad riikliku lasteabi telefoni spetsialistid ja mida riikliku kriisiabitelefoni spetsialistid. Kes, millal ja mis küsimustes on sihtrühmaks nendel liinidel suhtlema? Millised on peamised küsimused, millega pöördutakse? Kas ja mis valdkonnas võiks nõu küsida spetsialistid?

Kriisinõustaja ja sotsiaalteaduste magister Tiina Naarits-Linn koondab mõned sagedased praktilised näited, mille puhul on kriisinõustajal suur vastutus oma klienti teavitada tema võimalustest saada rahalist toetust traumajuhtumist tulenevatel juhtumitel, aga ka riskid ja piirangud, sh taasohvristamise võimalus abi kasutamisel.

_________________________________________________________________________________________________________

TASU: Kaheksale vabale kohale avatud õppesse on 2-päevase koolituse tasu ´a 120.00 eur. Makse ei lisandu.
Hind sisaldab koolitust, joogipause, koolitustõendit; sessiooni tasust 30,00 eur on tagastamatu registreerimistasu ja ülejäänud summa osalustasu, mis tagastatakse, kui osaleja teavitab soovist vähemalt 5 päeva enne koolituse algust; 100% tagastus toimub, kui Mahena otsusel jääb koolitus ära.

_________________________________________________________________________________________________________

Tervikkursuse info ja üldprogramm on leitav SIIT

Meeldiva kohtumiseni koolitusel!
Info jagamine võimalikele huvilistele on väga teretulnud!
Lugemist leiab ka FB-st: www.facebook.com/mahena.keskus