Kanada suuruselt teises linnas, Montrealis toimunud ülemaailmsel lennundusvaldkonna vaimse tervise teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel ainukese eestlasena osaledes oli Mahena tegevjuhil, Maria-Helena Mettisel huvi luua kontakte valdkonna tippspetsialistidega ja süveneda lisaks tehniliselt huvitavale teabele vaimse heaolu tagamise murekohtade psühholoogilistesse väljakutsetesse ettevõtetes. Mõlemad eesmärgid said kuhjaga täidetud.
Lennunduse kui ülimalt reguleeritud valdkonna väljakutsed on arusaadavalt väga spetsiifilised, seda ka vaimse tervise hoidmise temaatikas. Siiski tuleb kohe öelda, et vähem reguleeritud valdkondadel on suurepärane võimalus lennunduses olevast õppida, iseäranis vaimse heaolu teemal. Mina olen tänulik, et mul on olnud võimalik viimastel aastatel professionaalsel tasemel sellel teemal kaasa rääkida.
Tänavu novembris Montrealis toimunud konverentsi ülikoolide sümpoosiumi päev keskendus eranditult vaimse tervise toetussüsteemide loomisele ja hoidmisele organisatsioonides, tuues esile kriitilise vajaduse kaaslaselt kaaslasele toetusprogrammide järele, seda juba õppima asumise algusest alates. See programm (peer support program) on lennunduses juba mõnda aega tuntud ja kasutusel on üleilmselt sarnane toetussüsteem, et toetada meeskonna vaimset heaolu ja ennetada stressi, läbipõlemist või psühholoogiliste probleemide süvenemist, mis võivad ohustada lennuohutust. Tegemist on inimese töövõimet hoidva ja pinge korral efektiivselt kiiret tuge pakkuva ning töövõime taastamist toetava mitmetasandilise süsteemiga.
Konverentsil esinesid oma ala tipud – nii ülikoolide professorid, uurijad, militaar- ja tsiviilpiloodid kui ka psühholoogiharidusega endised lendurid ja vaimse tervise spetsialistid. Statistika abil anti huvitav ülevaade pilootide ja üldpopulatsiooni võrdlusest mites alateemas. Näiteks skoorivad piloodid emotsionaalses intelligentsuses alla keskmise, kuid saavad kõrgemaid näitajaid depressiooni ja ärevuse osas. Põhjuslikkust statistika välja ei too, kuid uurijad sellega tegelevad ja ka konverentsil toodi välja mitmeid ettepanekuid, kuidas võiks tasandada üldpopulatsioonini ka pilootide statistilisi numbreid. Taaskord on oluline, et murekohad fikseeritakse ja nendega tegeletakse.
Iga reisija soovib sündmustevaest lendu ja selle tagamiseks on vaja pöörata erilist tähelepanu kogu personali vaimsele tervisele, mitte üksnes otseselt väga kõrge stressitaseme ja vastutusega ametites. Me saame tuua suure riski kõrval pisut väiksema kohese risikiga võrdlusi, kuid mis pikas perspektiivis võivad luua suurt riski. Ükski lennureisija ei soovi istuda lennukis, kus piloot on häiritud või tema tähelepanu on hajunud. Sama peaks olema meditsiinis ja jõustruktuurides, aga ka panganduses või mistahes muus valdkonnas, kus kriitiline otsustusvõime määrab olulisel määral edasi juhtuvat. Kui inimfaktorist tulenevalt on võimalik kõrge riskikäitumine, siis selle tagajärgedest ei soovi keegi osa saada, risikid tuleb ennetavalt maandada. Lennunduses on selle nimel pikalt ja sisuliselt töötatud ning töötaja hea vaimne tervis on kõrgelt väärtustatud.
Kaaslaselt kaaslasele programmi eduka toimimise aluseks on stigmade vaba suhtumine asutuses, sealhulgas ei tohi abi küsimine olla tabu või soovimatuid piiranguid tekitav ning peab olema normaalne osa tööelust. Statistiline info näitas, et need tudengid, kes astusid ülikooli, kui oli olemas vaimse tervise kaaslaselt kaaslasele süsteem, pöörduvad abi saamiseks kergemini kui need, kelle ülikoolis õppimise ajal see süsteem alles loodi. Normaliseerimine on seega kriitiline osa stigma vähendamisest.
Seejuures on oluline pöörata tähelepanu kogu valdkonnale - kõikidele inimestele asutuses, sest kui piloot on korras, aga mehaanikud või lennujuhtimistorni personal seda ei ole, on oht otsene kõigi jaoks. See põhimõte laieneb igale organisatsioonile, näiteks kui koolidirektori heaolu on korras, aga õpetajate oma mitte, ei püsi süsteem tervena. Vaja on päriselt personali hoida, et tagada organisatsioonis kõikide inimeste hästitoimivus ja kasumlikkus oma ametikohal. Vaimse heaolu mitte arvestamine toob paraku kahju konkreetselt üksikisikule endale, aga ka organisatsioonile ja ühiskonnale.
Kaaslaselt kaaslasele programm töötab teadmistel, süsteemil ja empaatial. Konverentsi töötubades oli fookuses näiteks sooliste erinevuste arvestamisel, millele pööratakse teenimatult vähe tähelepanu. Jagati tööriistu, kuidas anda informatsiooni nii, et see jõuaks vastuvõtjani sisuliselt kohale ja motiveeriks teemaga edasi tegelema, eristades seejuures tegevusi tavapärasest ja kriitiliste intsidentide järgsest tegevusest. Väga olulisena tõstatus empaatia, mis on ka professionaalse vaimse tervise spetsialistiga eduka koostöö aluseks.
Kaaslaselt kaaslase programmi väärtust tõstab ka selle odavus, arvestades kulu, mida oleks vaja igale pöördumisele vaimse tervise spetsialisti poole. Seda enam, et tööspetsiifikast tuleneva mõistmine ilmselt valdaval osal vaimse tervise spetsialistidel puudub ja kolleegidel on olemas. Samas tagab programm vajadusel kiire ligipääsu vaimse tervise spetsialistile raskemate juhtumitega professionaalseks tegelemiseks.
Lisaks intensiivsetele õppepäevadele, mille kohta ühe artikli raames kokkuvõtet teha on tegelikult võimatu ja mistõttu oleme loomas plaani, kuidas teadmised siin Eestis praktikasse suunata, olid väga suure väärtusega personaalsed kohtumised. Näiteks õnnestus vahetult kohapeal viibinud professorilt kuulda detailseid kirjeldusi septembrikuise Charlie Kirki tapmise järgsest kriisisekkumisest ülikoolilinnakus või näiteks vahetult psühhosotsiaalset kriisisekkumist koordineerinud kogenud spetsialisti tegevustest suure lennukatastroofi järel lennuettevõtte personali toetava kriisimeeskonna aktiveerimisest ja töös hoidmisest. Meie väikeses Eestis ei kujuta ette seda, kui ühe õnnetuse tagajärjel on kriisisekkumise perioodil vajalik töötada umbes 4500 kliendiga, aga see on maailma reaalsus ja sellest on palju õppida. Samas on Mahenal kriisisekkumise ajaaknad suhteliselt samad ja paljus saame tõmmata ka paralleele.
Konverentsi vaimu võtab kokku seal kõlanud oluline mõte: "Kes kontrollib sinu emotsioone, kontrollib sind." Jus seepärast on vaja teadlikkust ja süsteemi psühholoogilise ülepinge kiireks alandamiseks ja algul esmase ning seejärel püsiva toimetuleku tagamiseks.
Meie jätkame teadlikumalt oma partnerasutustes vaimse heaolu professionaalse toe pakkumist ja kaaslaselt kaaslasele programmi arendamise toetamist, nii lennuettevõtete kui ka teiste partnerite puhul. Ja alustame täiendavalt plaani loomisega, et uusi teadmisi 2026. aastal laiemale huvigrupile jagada, hoidke pilk peal meie facebookil ja veebilehel.
Maria-Helena Mettis
Mahena keskuse tegevjuht
www.mahena.org
www.facebook.com/mahena.keskus
Kirja pandud Tallinnas 16.11.2025
***
Konverentsile International Peer Assist Aviation Coalition Conference on Peer Support Program transpordikulu kompenseerimist toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.