Allolevad kriisiabi telefonid võiksid olla salvestatud telefonisse või märgitud ühele märkmelehele, et need oleksid käepärased just siis, kui vaja. Sama tähtis on endale olulise lähedase telefoninumber panna kiirvalimisse või käepärasena silme ette, sest omavaheline kontakt kriisides on see, mis vähendab tekkinud ärevust ja aitab sellel suureks mitte paisuda. Kui Sinu kodukoha omavalitsusel on ööpäevane infotelefon, siis lisa ka see oluliste telefonide nimistusse.
Riiklikud 24 h tasuta töötavad kriisiabitelefonid:
112, HÄDAABITELEFON kiire abi tagamiseks -
elu ja/või tervist ohustava erakorralise abivajaduse korral
(alates 2015 ühtne number kiirabi-politsei-pääste kõnedele; haldab Häirekeskus; vt ka 112.ee)
1247, RIIGI INFOTELEFON akuutseks teabevahetuseks -
käitumisjuhiste ja info saamiseks kas üleriigiliselt juhitava kriisi või ka muude ohutusküsimuste korral
(16.03.2020 avatud algselt kriisi-infotelefonina, alates 21.01.2021 riigi infotelefon; välismaalt helistades +372 6120 1247;
haldab Häirekeskus; vt infot ka valitsus.ee, kriis.ee, terviseamet.ee)
116 111, LASTEABITELEFON - abivajavatele lastele või nendest teatamiseks
(alates 01.01.2009; ka veebivestlus; haldab Sotsiaalkindlustusamet; vt lasteabi.ee)
116 006, OHVRIABITELEFON - süüteo- ja vägivallajuhtumite korral
esmase emotsionaalse toe ja abivõimalustest info saamiseks
(alustas 01.01.2019; haldab Sotsiaalkindlustusamet; vt infot ka palunabi.ee)
116 123, HINGHOIUTELEFON - pastoraalne hingeabi kristlikelt nõustajatelt
(alustas 17.06.2020; rahastab Sotsiaalministeerium; vt infot ka hingehoid.ee)
+372 53 01 9999, KONSULAARABITELEFON võõrsil kiire abi tagamiseks -
erakorralise abivajaduse korral võõrsil hättasattunud Eesti elanikele
(alates 12.02.2008; haldab Eesti Välisministeerium; vt ka www.facebook.com/veebikonsul/ või kirjuta See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.)
Täiendavalt on teisigi olulisi abitelefone, mis ei ole kõik riiklikud telefonid. Siinkohal kolm numbrit, mis töötavad samuti 24 h:
1220, perearsti nõuandetelefon - perearsti nõuanded (välismaalt helistades +372 634 6630; haldab Arstlik Perenõuandla OÜ;
kõne on tasuline, kehtib oma telefonioperaatori lühinumbri tariif kuni 30 senti kõneminuti kohta.)
16662, mürgistusabi telefon (välismaalt helistades +372 794 3794; haldab Terviseameti mürgistusteabekeskus)
1343, elektririkete telefon (haldab Elektrilevi OÜ)
Psühhiaatriakliinikute valvetubade telefonid 24 h
617 2650 Tallinnas (PERH Psühhiaatriakliinik)
731 8764 Tartus (TÜ Kliinikumi Psühhiaatriakliinik)
516 0379 Pärnus (Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik)
435 4255 Viljandis (Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik, Jämejalas)
331 1074 Kohtla-Järvel (Ida-Viru Keskhaigla, Ahtmes)
Vaimse tervise kriisi ajal on hea, kui seisundi kirjeldamiseks ja raviarstiga kiire kontakti saamiseks on patsiendil olemas ja endaga kaasas KRIISIKAART.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused 4 haigla juures 24 h
53424724 Tallinnas, Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinik, Sõle 23
7319954 Tartus, Tartu Ülikooli Kliinikum, Puusepa 8
4473505 Pärnus, Pärnu Haigla, Ristiku 1
3311041 Kohtla-Järvel, Ida-Viru Keskhaigla, Ilmajaama 12
Keskused tegutsevad, et aidata vahetut seksuaalvägivalda kogenud inimest - kui intsidendist on möödas vähem kui 7 ööpäeva.
Keskused töötavad riigi poolt tasustatuna ja on kliendi jaoks TASUTA. Vastu võetakse nii naisi, mehi kui ka lapsi.
Teenuse eesmärk on tagada seksuaalvägivalla ohvritele standardiseeritud kompleksteenus, mille õiguslik alus tuleneb Istanbuli konventsiooni artiklist 25.
Teenust pakutakse alates 2017, Ida-Virumaal alates 2018; haldab Sotsiaalkindlustusamet; vt infot ka SIIN. Informatiivne video teenuse kohta on SIIN
____________________
On veel mitmeid erinevaid organisatsioone, kes pakuvad telefoni teel vaimse heaolu toetust või infot. Osadel asutustel ja organisatsioonidel on ööpäevane telefon kõigi jaoks, osadel eeskätt püsiklientide jaoks. Eesti Patsientide Liidu veebilehel on erinevad tervisega seotud olulised telefonid. Psühhosotsiaalse toe korraldamisel on abiks ka kohalikud omavalitsused, peamiselt sotsiaaltöötaja või lastega peredele ka lastekaitsespetsialist, aga samuti aitab oma töökoha personalitöötaja või asutuse juht, õpilastel kooli tugispetsialist või direktor. Abivajaduse korral on igati õigustatud nende poole pöördumine ja abivõimaluste uurimine.
Info jagamine võimalikele huvilistele on väga teretulnud!
Kui kasutate Mahena veebi sõnumeid, oleme tänulikud allikale viitamise eest.
Liituge ka meie FB kogukonnaga: www.facebook.com/mahena.keskus
