Velli Ehasalu, kogenud kriisinõustaja ja Mahena Spetsialistide Ümarlaua liige, igapäevatöös lähisuhetes toimuvaid keerukusi lahti harutada aitav nõustaja ja psühhoterapeut jätab 2025. aastasse sõnumi seoses alaealiste vägivallatsejatega. See on universaalne ja ajatu sõnum, mida regulaarselt meenutada, et vägivallajuhtumis õigele inimesele otsa vaadata ja et vägivalda ennetada. Kasulik kõigile – ja mitte vaid lugemiseks, vaid muutvate otsuste tegemiseks. Head lugemist ja tegelikku kohaolemist!
Emadest võib rääkida mõnel teisel korral, nemad ja nende eeskuju on ka väga olulised ja kui on tegemist patoloogilise eripäraga emaga, siis võivad asjad olla hullusti. Muidugi suudavad mõned emad leida puuduva isa kompensatsiooni variante. Rääkides aga isadest, siis kõigil vägivaldsetel alaealistel, sõltumata pere sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast, on alati kaks ühist joont: neil ei ole isasid ja neil on madal enesehinnang. Eriti esimene võib vallandada protesti, kuid süvenegem väitesse. Mida tähendab, et lapsel ei ole isa?
Vägivaldsetel lastel ei ole isasid. Mõnikord pole neid isegi füüsiliselt, aga kindlasti pole neid emotsionaalselt. Mitte ükski mõistusega täiskasvanud mees ei ole neile igapäevaselt eeskujuks. Ei õpeta hoolimist ja käitumist mehe moodi. Ei õpeta jõudu adekvaatselt kasutama.
Kui füüsiliselt on isad olemas, siis need on isad, kes teevad maha emasid, kes nõuavad reeglite täitmist (ekraani aja piiramist, õppimist, normaalset toitumist, õigel ajal magamist, koolis käimist jne) sõnadega, mitte eeskujuga. Need on …
Isad, kes ei tee lapsega koos midagi toredat ega tunne huvi tema sõprade vastu.
Isad, kes ütlevad, et alati ei pea ema kuulama.
Isad, kes teevad õhtuti „ainult väikse õlle“ ja on pidevalt vines ise sellest aru saamata.
Isad, kes ei astu kunagi ema kaitseks välja, kui laps hakkab vastu või käitub temaga halvasti.
Isad, kes ostavad lapsi ära, ostavad neile kõik asjad ja annavad taskuraha oma puuduva aja heastamiseks.
Isad, kes halvustavad ja kritiseerivad teisi nii verbaalselt kui ka virtuaalselt - neile peab kodurahu huvides alati meele järele olema.
Isad, kes lahendavad asju hirmu ja vägivallaga: karjuvad, solvavad, kasutavad füüsilist jõudu.
Isad, kes kunagi ei kiida, sest hästi teha on normaalsus.
Isad, kes ei tunnusta, sest nii ideaalselt nüüd ka ei läinud, alati saab paremini.
Isad, kes on emadele nagu lisalapsed, ei võta kodutöödes ja laste kasvatamises emaga samaväärset vastutust.
Isad, kes on „tavalised“, aga nad lihtsalt ei reageeri, neil on lapse asjadest ükskõik, nad on „tööst väsinud“ ja neid ei tohi diivanil segada.
Isa puudumine paneb otsima mehelikku poolt kusagilt mujalt, vahel ka teiste samasuguste katkiste hulgast. Nii jõutakse macho-kultuuri ja jõhkruseni, sest keegi pole õpetanud jõudu ja mõistust elutervelt, õige mehe moodi kasutama. Ja tegelikult on päris õnnetu ja hüljatud olla ka, kui su isal on kogu aeg savi ja sa pole tema jaoks piisavalt tähtis. Ja eeskuju ütleb, et tõelised mehed ei nuta, nad lihtsalt irvitavad, vihkavad ja peksavad.
Vägivaldsetel lastel on madal enesehinnang ja enesekindlus. Kõigil vägivallatsejatel, nii lastel kui täiskasvanutel, on alaväärsuse tunne, jõuetus, hirm (nt hülgamise, kontrolli kaotamise, mineviku sündmuste pärast). Ainult alandatul on vajadus tõusta. Üleolek võimaldab tunda ennast suuremana, sest alaväärsus paneb pidevalt tundma väikse ja tähtsusetuna. Võimu saamiseks peab olema keegi, kellest jõud üle käib – keegi nõrgem. Eriti noore jaoks on staatus väga oluline, see tähendab tunnustust ja kuuluvust – seda, mis võiks tulla oma isalt.
Enesekindlust ei ole, kui isa pole seda pakkumas. Võib-olla on isal endal liiga jäigad standardid, heakskiidu teenimiseks liiga kitsas ampluaa (nt ainult isale sobiv käitumine, ainult isale sobiv maailmavaade) – isa ootab, et laps oleks tema jaoks mugav, mitte oma vajaduste ja isiksusega. Suurepärane võimalus olla iga päev tühine ja alandatud, mitte nähtud ja mõistetud. Alandatud hing tahab rehabiliteerimist, kõige kiirem viis on seda teha kedagi teist endast veel madalamaks alandades. Adekvaatse enesehinnanguga inimesel ei ole vajadust ennast teiste arvelt upitada, ta ei halvusta ega sõima, ei kiusa ega naeruväärista, ei tõuka ega peksa.
Palun meile rohkem vastutustundlikke ja emotsionaalselt arenenud MEHI: treenereid, muusikaõpetajaid, huvijuhte, laagrikasvatajaid!
Lapsi kasvatavad sageli emad ja vanaemad. Lasteaia- ja kooliõpetajad on naised. Huvijuhid ja noorsootöötajad on tihti naised. Kui probleemid üle pea kasvavad, on ka sotsiaaltöötajad ja psühholoogid naised.
Noorte kuritegevuse ja sõltuvuste ennetamisel on edukad olnud riigid, mis muudavad kohustuslikuks lastel huviringides osalemise ja piiravad alkoholi kättesaadavust. Huviringid on riiklikult finantseeritud ega sõltu pere sotsiaalmajanduslikust olukorrast. See on võimalus suunata noori mõistlikku tegevusse, leida enda väljendamiseks ja välja elamiseks legaalne viis, õppida üksteisega arvestamist ja meeskonnatööd, pakkuda kuuluvustunnet, kompenseerida puuduvaid isasid ringijuhtide näol.
Palun ka mõistusega poliitikuid, kes ei kärbiks eelarvet sealt, kus on seda hädavajalik säilitada. Sotsiaal- ja justiitssüsteemi tänased kõrged kulud on sageli seotud mõne aastakümne taguste valede otsustega. Rahvatervise ja kogukonna turvalisuse nimel tuleb vahel olla ebapopulaarne (nt alkoholi- või hariduspoliitika osas), et jõuaksid tekkida uutes põlvkondades uued normid. Tulemused on kahjuks pika vinnaga, aga need tasuvad ennast ära. Muutused võtavad aega. Aga kui me täna ei alusta, pole 20 aasta pärast midagi muutunud.
Point ei ole selles, et kõik, kellel pole isa, hakkavad vägivaldseks, vaid vägivaldsetel puudub isaga kontakt. Ehk kõik kassid on loomad, aga kõik loomad ei ole kassid. Inimestel on suur variatiivsus enesekaitseid, mis aitavad kahjustuste ja ilmajäämistega toime tulla, agressioon on üks neist. See on vastus neile, kellel tekkis protest teema postituse osas. Kinnitan, et olen teadlik, et marginaalne % on ka patoloogilisi tüüpe, kelle puhul käivad asjad teisiti, aga neid on alati olulises vähemuses. Enamusel on võimalik otsustada olla tingimusteta olemas oma lapse jaoks nii füüsiliselt vaimselt kui ka psühholoogiliselt.
Velli Ehasalu avaldas need mõtted esmalt oma fb teavitustes novembris 2025.
Kuula ka Velli mõtteid kohtinguvägivallast: SIIN
Suurema teadlikkuse toel ennetame kriise
ja liigume KOOS KRIISIDEST LÄBI!
Info jagamine võimalikele huvilistele on väga teretulnud!
Lugemist ja infot Mahena sündmustest leiab ka FB-st.
Tule meie püsijälgijaks ja ole kiire info saaja ning kaasa rääkija: www.facebook.com/mahena.keskus